Nädal 2 (Open source ja Linux)
1991 aastal alustas Soome tudeng oma projekti programmeerimisega. Projekti eesmärk oli saada lõpp-produkt, kuid samal ajal lõbutseda veidi koodiga. See tudeng oli Linus Torvalds, kes sai tuntuks Linuxi operatsioonisüsteemi "isana". Kõik algas sellest, et tal oli huvi (ja vajadus) luua uus opsüsteem, mis sobis talle. Esialgu ta töötas selle kallal üksi, kuid kuid siis tema sõber tutvustas tlle "open source" ideed, mis oli siis tuntud kui "free software".
Projekti kasvades hakkas Linusel tekkima huvi inimeste arvamusest Linuxist, ning ta hakkas otsima nendelt ideesid lugedes nende koodi ja tagasisidet tema saavutustest. Nii hakkas Linuxi ümber tekkima seltskond huvitatud inimesi, kes hakkasid otseselt (koodiga) või kaudselt (ideega) panustama Linuxi arengusse. Aja möödudes läks see seltskond niivõrd suureks, et koodi ja selle igavene muutumise haldamine läks keeruliseks. Siis lõi Linus oma teise suure projekti, mille eesmärk oli esimest (Linuxit) toetada. See projekt oli Git, millest sai ülemaailmne koodi haldamise süsteem, mis võimaldas tuhandetel inimestel töötada ühe ja sama projektiga.
Nüüd kui oli olemas kõik vajalik, et jätkata Linuxiga ja "pudelikaelu" enam ei olnud, läks kommuun(võrk) Linuxi ümber eriti aktiivseks. Osalejate hulk kasvas plahvatuslikult miljoniteni. Hakkasid tekkima erinevad versioonid (distrod), mis olid sisuliselt oma ideedega inimeste projektid. Ehk ajalugu hakkas ennast massiliselt kordama. See, mis hakkas ühe inimese projektina, kasvas üle paljude inimeste projektiks ja sealt omakorda projektideks.
Idee on selles, et õigete tööriistadega (Git) ja maailmavaatega (Open source) on võimalik saavutada midagi väga suurt ja hiilgavat.Ühe inimese projekt pani aluse suurele arendajate
võrgustikule, mis arendas IT-d ja arendab ikka veel. Praeguseks on sadu erinevaid Linuxi versioone ja igaühe taga on oma idee, olgu see olla võimalikult mugav tavakasutajale või võtta vähe arvuti resursse või midagi kolmandat. On spetsialiseerunud versioone, mis on seotud võrgunduse ja selle turvalisusega ja kindlasti panustas võrkude arengu kiirendamisse. Maailma suurimad ja laialdasemalt kasutatavad serverid (Facebook, Google, Youtube jne) kasutavad Linuxi erinevaid versioone baasina, kuhu installida ja seadistada oma teenuseid. See on minu arvates kõige suurem märk sellest, et Linuxil on suur mõju võrkudele.
Projekti kasvades hakkas Linusel tekkima huvi inimeste arvamusest Linuxist, ning ta hakkas otsima nendelt ideesid lugedes nende koodi ja tagasisidet tema saavutustest. Nii hakkas Linuxi ümber tekkima seltskond huvitatud inimesi, kes hakkasid otseselt (koodiga) või kaudselt (ideega) panustama Linuxi arengusse. Aja möödudes läks see seltskond niivõrd suureks, et koodi ja selle igavene muutumise haldamine läks keeruliseks. Siis lõi Linus oma teise suure projekti, mille eesmärk oli esimest (Linuxit) toetada. See projekt oli Git, millest sai ülemaailmne koodi haldamise süsteem, mis võimaldas tuhandetel inimestel töötada ühe ja sama projektiga.
Nüüd kui oli olemas kõik vajalik, et jätkata Linuxiga ja "pudelikaelu" enam ei olnud, läks kommuun(võrk) Linuxi ümber eriti aktiivseks. Osalejate hulk kasvas plahvatuslikult miljoniteni. Hakkasid tekkima erinevad versioonid (distrod), mis olid sisuliselt oma ideedega inimeste projektid. Ehk ajalugu hakkas ennast massiliselt kordama. See, mis hakkas ühe inimese projektina, kasvas üle paljude inimeste projektiks ja sealt omakorda projektideks.
Idee on selles, et õigete tööriistadega (Git) ja maailmavaatega (Open source) on võimalik saavutada midagi väga suurt ja hiilgavat.Ühe inimese projekt pani aluse suurele arendajate
võrgustikule, mis arendas IT-d ja arendab ikka veel. Praeguseks on sadu erinevaid Linuxi versioone ja igaühe taga on oma idee, olgu see olla võimalikult mugav tavakasutajale või võtta vähe arvuti resursse või midagi kolmandat. On spetsialiseerunud versioone, mis on seotud võrgunduse ja selle turvalisusega ja kindlasti panustas võrkude arengu kiirendamisse. Maailma suurimad ja laialdasemalt kasutatavad serverid (Facebook, Google, Youtube jne) kasutavad Linuxi erinevaid versioone baasina, kuhu installida ja seadistada oma teenuseid. See on minu arvates kõige suurem märk sellest, et Linuxil on suur mõju võrkudele.
Kommentaarid
Postita kommentaar