Nädal 14(Andmeturve)
Tänapäeval on inimesed üksteisega rohkem seotud kui kunagi varem. Suur hulk infot on otseses mõttes käe ulatuses tänu internetile. Kui tekib huvitav küsimus, millele vastust ei tea, aga tahaks teada, siis saab kiire guugeldamise kaudu seda kätte, kuna see on suure tõenäosusega avalikult kättesaadav info. Teine lugu on meie privaatsete andmetega, nagu näiteks panga info, meie käitumine sotsiaalmeedias vms. Nende puhul eeldame, et info on meie kontrollida ja teised näevad ainult seda, mida ise postitame, kuid kahjuks ei ole see alati nii.
On olemas mitmeid viise privaatse info hankimiseks ja kuritarvitamiseks. Kui kellelgi ei ole vajalikke teadmisi, oskusi või julgust, et ise kuskile sisse häkkida ja infot saada, siis saab selle eest alati kellegile maksta. Veebis on olemas mitmeid avalikult kättesaadavaid foorumeid ja lehti, kus saab sellist teenust osta. Samuti saab osta ka vajalikke vahendeid, et ise õppida neid kasutama ja edaspidi iseseisvalt hakkama saada, kuid see ei ole nii lihtne kui võib tunduda.
Üks selline tarkvara on "Zeus". Häkkerid saavad selle abil ligipääsu teiste inimeste arvutitesse kasutades selleks nii opsüsteemide nõrkusi kui ka kasutaja enda naiivsust. Siis kui ligipääs on olemas, saab häkker teha, mida tahab ja piiranguks on ainult tema fantaasia. Saab logida klaviatuurivajutusi, jälgida veebi harjumusi (kus lehtedel inimene käib ja mis ta seal teeb jne), võltsida veebilehti, et saada kasutajatunnuseid, paroole jne. Samas ei pea ta olema kahjulik häkitud arvuti ja tema kasutaja suhtes, vaid võib muuta selle lihtsalt puhvriks, et ettevalmistada suuremat küberkuritegu, nagu näiteks DDoS rünnak suuremale serverile.
See on vaid üks programm, mida saab kasutada igaüks, et kuritarvitada inimeste harjumust levitada oma andmeid üle võrgu, kuid neid on kindlasti veel. Kogu selle jutu mõte seisneb selles, et peale igasuguste antiviiruste kasutamise, peab inimene ise teadlikult kontrollima oma tegevusi internetis, et mitte sattuda ohvriks häkkerile. Näiteks saab jälgida turvalisuse "best practices", et minimeerida sellist võimalust.
On olemas mitmeid viise privaatse info hankimiseks ja kuritarvitamiseks. Kui kellelgi ei ole vajalikke teadmisi, oskusi või julgust, et ise kuskile sisse häkkida ja infot saada, siis saab selle eest alati kellegile maksta. Veebis on olemas mitmeid avalikult kättesaadavaid foorumeid ja lehti, kus saab sellist teenust osta. Samuti saab osta ka vajalikke vahendeid, et ise õppida neid kasutama ja edaspidi iseseisvalt hakkama saada, kuid see ei ole nii lihtne kui võib tunduda.
Üks selline tarkvara on "Zeus". Häkkerid saavad selle abil ligipääsu teiste inimeste arvutitesse kasutades selleks nii opsüsteemide nõrkusi kui ka kasutaja enda naiivsust. Siis kui ligipääs on olemas, saab häkker teha, mida tahab ja piiranguks on ainult tema fantaasia. Saab logida klaviatuurivajutusi, jälgida veebi harjumusi (kus lehtedel inimene käib ja mis ta seal teeb jne), võltsida veebilehti, et saada kasutajatunnuseid, paroole jne. Samas ei pea ta olema kahjulik häkitud arvuti ja tema kasutaja suhtes, vaid võib muuta selle lihtsalt puhvriks, et ettevalmistada suuremat küberkuritegu, nagu näiteks DDoS rünnak suuremale serverile.
See on vaid üks programm, mida saab kasutada igaüks, et kuritarvitada inimeste harjumust levitada oma andmeid üle võrgu, kuid neid on kindlasti veel. Kogu selle jutu mõte seisneb selles, et peale igasuguste antiviiruste kasutamise, peab inimene ise teadlikult kontrollima oma tegevusi internetis, et mitte sattuda ohvriks häkkerile. Näiteks saab jälgida turvalisuse "best practices", et minimeerida sellist võimalust.
Kommentaarid
Postita kommentaar